1. Maasikakasvatus

Kirjandus:

    1. Botaaniline kuuluvus (PO10:3.3.2, PME:4.3.2)

1.1. Kultiveeritavad liigid:

1.2. Aedmaasika tekkimine (PO10:lk.60)

Esivanemad toodi Ameerikast Euroopasse

Juhuslik ristumine:

virgiinia maasikas X tshiili maasikas (või vastupidi) --> aedmaasikas (1759 Euroopas)

2. Taime ehitus (TA:2 eriti 2.8.1)

Risoomiharu pungadest arenevad võsud

Sõlmevahed

Millistest pungadest arenevad

Milleks vaja

Õisikuvarred

puuduvad

tipp-pungast ja ülemistest külgpungadest

saagi saamiseks

Risoomiharud

lühikesed

keskmistest külgpungadest

taime laienemiseks

Võsundid

pikad

alumistest külgpungadest

paljunemiseks


NB!

Maasikast rääkides hoiduda sõnadest “puhmas”, “juurekael”, “pikeerimine”, “mari”. Miks? Millega asendada neid sõnu?

Puhmas --> ........................, juurekael --> ..............., pikeerimine --> ................., mari --> ..........

Mille poolest erinevad risoom ja võsund?

3. Fenoloogia (TA:3 ja tabel 3.6)

Kuud

aprill

mai

juuni

juuli

august

september

Vegetatiivne areng

kasvu algus

risoomi-harude teke



võsundi-te teke


Generatiivne areng


õisikute teke ja õitsemine

õitsemine ja viljade arenemine

viljade valmi-mine


õiealgete teke silmades

Maasikal puudub sügavpuhkus. Sundpuhkus kui temp langeb alla 2 oC

4. Ökoloogia (TA:4)

5. Ohtlikud kahjustajad. (TA:5.4) Millist taimeosa ja kuidas kahjustab? Kuidas tõrjuda?

Kahjurid:

Haigused:

5. Kultuuri tähtsus

6. Soovitussordid (PO10:6.6; tabel 6.1)

7. Paljundamine


7.1. Istikutüübid ja nõuded neile (istikustandardid):

Mis on frigo-istikud? Milleks kasutatakse neid istikuid (sessiooniväline saak)? Milliseid frigo-istikute valikuid kasutatakse? Mis on ootepeenra istikud?

8. Kasvatusviisid

8.1. Avamaal:


Saagiaeg

Kulud rajamisel

Kulud hooldamisel

Kilemultsh (must)

varajane

suured

väiksed

Ilma multshita

keskmine

väiksed

suured

Põhumultsh

hiline

väiksed

keskmised


8.2. Katmikalal:

  1. rõhtkultuur,

  2. püstkultuur.

9. Istandiku rajamine avamaal

9.1. Külvikord (kesa, noor maasikas, 3-4 saagiaastat, 3-4 aastat muid kultuure)

9.2. Maa ettevalmistamine (umbrohutõrje ja varuväetamine)


aprill

mai

juuni

juuli

august

september

1.aasta


odra külv



koristam., koorimine

sõnniku sissekünd

2.aasta

kultiv.

randaalim

kultiv.

PK väetamine, künd

kultiv. 3X, äestamine, istutamine




aprill

mai

juuni

juuli

august

september

1.aasta


pritsimine

- roundup

sõnnik,

künd

PK varuväetis, kultiveer.,

kultiv 3x, äestamine, istutamine



9.3. Istutusaeg maist augusti lõpuni (nõuistikud ka septembri alguses). Istutada sajuperioodil.

9.4. Vahekaugused

9.5. Nõuded tööle

10. Istandiku hooldamine

10.1. Umbrohutõrje


aprill

mai

juuni

juuli

august

september


Tööd

kultiv,

kõplam

(N-väet.)

kultiv,

kõplam

kultiv,

põhk

saagi koristam.

niitm, põlet. kultiv, kõplamine

kultiv.

Kultivaatoril kettad võsundite lõikamiseks. Kultiveerida 10-20 päeva järel aprillist juuni alguseni ja augustis-septembris.

Umbrohu kitkumine. Reavahede niitmine 5-10 päeva järel. Võsundite lõikamine. Väetamine lehtede kaudu. Tilkkastmine kile alt.

Noore istandiku sügisel või esimese saagiaasta kevadel (pärast kultiveerimist ja kõplamist) laotatakse 30 cm paksune rukkipõhu kiht (hoiduda umbrohuseemneid ja teri sisaldavast põhust). Põhk takistab ka rohu kasvu. Vajadusel herbitsiidid (millise toimega?). Soovitav leheväetamine – võib tekkida N-puudus.

Kevadel rajatud istandiku reavahedesse külvatakse septembri alguses rukis. Kevadel kaitseb kasvav rukis maasikaõisi öökülmade eest. Enne õitsemist rukis niidetakse ja paigutatakse maasikaridade lähedusse õisikuvarte alla. Pärast saaki niidetakse maasikapealsed ja pärast kuivamist põletatakse koos rukkiga. Sellega hävivad kahjustajad. Seejärel haritakse reavahed, väetatakse ja külvatakse sügisel taas rukis.


10.2. Väetamine

Korralikult varuväetatud istandikus kasutatakse vaid pealtväetamist (N 30kg/ha)

(kõik pärast saagi lõppu või osa varakevadel). Talvekahjustuste korral lisaks N 10 kg/ha varakevadel. Liigne N kevadel soodustab kasvu ja seenhaiguste levikut. Saagirikkas istandikus vaja kastmisväetamine või leheväetamine viljade kasvamise ajal.

10.3. Niisutamine

10.4. Taimekaitse

11. Lõikustööd

11.1. Lehtede eemaldamine kohe pärast saaki, et sügiseks areneks uus terve lehestik. Kohapeal põletades saab hävitada kahjustajaid. Oluline vanemas istandikus.

11.2. Võsundite eemaldamine

12. Saagi koristamine


10.12.2008

Viimati muudetud 06.11.2011