5. Jõhvika- ja mustikakasvatus

Kirjandus:


Metsamarjadeks loetakse jõhvikat, mustikat, pohla, soomurakat. Istandikke on rajatud kahest esimesest ja neil on ka soovitussordid.

1. Botaaniline kuuluvus ja kultuuristamine

Kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda kuuluvad jõhvikas ja mustikas vajavad teistest marjakultuuridest happelisemat kasvukohta. Meie istandikes kasvatatakse kohalikke jõhvikasorte ja Põhja-Ameerika mustikaliike ning neist saadud liikidevahelisi sorte. Kultuurmustikal on erinevalt Euroopas levinud harilikust mustikast (V. myrtillus) valge viljaliha.

Kultuur

Jõhvikas

Mustikas

Perekond

Oxycoccus

Vaccinium

Taimed

igihaljad

heitlehised

Eestis kultiveeri-takse

hariliku jõhvika (O. palustris) sorte

liikidest V.angustifolium, V.corymbosum, (V.uliginosum) saadud hübriidsorte ja ahtalehise mustika seemikuid

Taimede iseärasused

roomavate vartega kääbuspõõsad

Sortidel põõsad 50-100 cm kõrged, marjad 1-5 g, sisaldavad harilikust mustikast (V.myrtillus) rohkem suhkrut ja C-vitamiini

Kultuurista-mine

1967 – Nigula LKA (Henn ja Juta Vilbaste)

1969 – esimene istandik Eestis.

liikidevahelised sordid:

Minnesota USA: ´Northblue´ (1983), ´Northcountry´

Soomes: ´Aron´, ´Arne´, ´Hele´, ´Tumma´

Kultiveeri-takse mujal

suureviljaline jõhvikas (O.macrocarpus) USA-s, Lääne-Euroopas.

Sortide kollektsioon Salaspilsi Botaanikaaias Lätis

ahtalehine mustikas (V.angustifolium) Kanadas. Istandik

kujundatakse pärast metsa lageraiet.

Eestis istandikes seemikud.

kännasmustikas (V.corymbosum) USA-s, Lõuna-Euroopas, Austraalias.

Sorte Salaspilsi Bot.aias Lätis

Kultuurista-mise algus

1810 – Massachusetts (USA)

1860 - Saksamaa

1870 – Nova Scotia (Kanada)


Taimede iseärasused

Marjad suuremad kui harilikul jõhvikal. Pikapäevatingimustes viljub kehvalt. Marjad valmivad liiga hilja.

Kääbuspõõsad 20-30 cm kõrged, isesteriilsed, marjad kuni 1 g valge viljalihaga, valmivad üheaegselt.

Põõsad 1-3 m kõrged, külmaõrnad, marjad kuni 10 g valge viljalihaga


2. Metsamarjakasvatajaid Eestis

3. Taimede ehitus ja fenoloogia


Harilik jõhvikas

Liikidevahelised mustikasordid

Eluvorm

igihaljas roomavate vartega kääbuspõõsas

heitlehine madal põõsas

Vegetatiivne paljunemine

varred juurduvad

maa-sisesed võsundid

Õied

nelja kroonlehega

liitunud viie tipmega õiekroon

Õitsemisaeg

juuni

mai 3 – juuni 1

Marjad

punased

sinised

Marjade valmimine

aug 3 – sept. 3

juuli 3 – aug. 2

Valgusnõudlus

suur

suur

Vajalik pH

< 4,5

4,5 – 5,5

Nõudlus toitainete suhtes

väike

väike


4. Sordid

4.1. Jõhvikas (PO10:6.13)

Nigula looduskaitsealal looduslike kloonide valiku teel aretatud sordid. Suurtootmiseks sobivamad 'Maima' ja 'Virussaare', millised taluvad paremini kevadpäikest. Koduaedadele 'Kuresoo', 'Nigula', 'Tartu'.

4.2. Mustikas (PO10:6.14)

Ameerika liikide ristamisel saadud sordid. Seni enam levinud 'Northblue'.

5. Sordiistikud


Jõhvikad

Mustikad

Paljundusviis

Pistikud kilerullides

Haljaspistikud, mikropaljundus

Paljundusaeg

Mai 1

Juuni 2

Ajakulu istiku saamiseni

1 aasta

2 aastat

6. Metsamarjade kasvatusviisid



Harilik jõhvikas

Hübriidmustikas

Istutusaeg

Mai 1-2

Vahekaugused m

0,30 x 0,30

0,6-1,0 x 1,5-2,5

Taimede asetus

tihe

tihendatud ridaasetus

Saagiaastad või algusaasta

5.aasta

3.-40. aasta

Väetamine

Kevadel kloorivaba, vähese N-sisaldusega kompleksväetis lahustada kastmisvees

Muud hooldusvõtted

Varjutamine kevadpäikese eest; multšimine turbapuruga.

Lausnoorendus (niitmine või põletamine) pärast 2. saagiaastat – eriti ahtalehise mustika istandikes.


20.01.2005

Viimati muudetud 10.11.2011


Pildid Nigula Looduskaitseala kodulehelt (Kuidas kirjutada sordinimi?)

"Kuresoo" - Varavalmiv tumepunane piklikkuhikjas, läikiv suur mari. Meenutab kirssi. Marja keskmine kaal on 1,87 grammi. Valmib augusti lõpul, 1 m2 suurim saak (1989. a.) on 2,85 kg ehk 4,7 liitrit.

"Nigula" - Piklik, ühtlaselt värvunud, läikivpunane, suur mari. Maitse ja mahla värvus kõikidest teistest sortidest parem. Marja keskmine kaal 1,16 grammi. Keskvalmiv, septembri esimesel nädalal. 1 m2 maksimumsaak (1991. a.) 2,96 kg ehk 4,9 liitrit.

"Soontagana" - Lapik, veidi lühipirnjas, lillakaspunane, tugeva vahakirmega, ebaühtlaselt värvunud suur mari. Hilisvalmiv (septembri keskpaik). Marja keskmine kaal 1,25 grammi. Suurim saak (1991. a.) ruutmeetrilt 3 kg ehk 5 liitrit.

"Maima" - Piklik, veidi pirnjas, helepunane mari. Marja keskmine kaal 1,15 grammi. Keskvalmiv. Maksimumsaak 1991.aastal 2,6 kg/2 ehk 4,3 l/m2.

"Virussaare" - Ümmargune, veidi lapik, roosakaspunane ebaühtlaselt värvunud mari. Marja keskmine kaal 1,1 grammi. Kobaras rohkem marju kui teistel sortidel, osa marju väiksamad. Hilisvalmiv. Maksimumsaak 1 m2 -lt 3,1 kg ehk 5,1 liitrit.

"Tartu" - ümarpirnjas, tumepunane, suur tugeva vahakirmega mari. Hea säilivus. Marja keskmine kaal 2,16 grammi. Tugev vahakirme tagab hea säilivuse.