5. Jõhvika- ja mustikakasvatus

Kirjandus:

Kultuurmustikas ja selle kasvatamine Eestis. Eesti Põllumajandusülikool, 2005. 65 lk.
Jaadla,T. Jõhvikas oma aias. Aiakiri. Veebruar/1997, lk.42-43.
Jaadla,T. Mustikas oma aias. Aiakiri. Märts/1997, lk.44-45.
Vilbaste,H. Jõhvikas koduaiast. Maakodu. Nr.5/1990, lk.18.
Vilbaste,E. Eesti kultuurjõhvikas 30-aastane. Aiakiri. Mai/1997, lk.46.
Ahtalehise mustika kasvatustehnoloogiad ja sordiaretus. http://www.eau.ee/%7Eagt/mustikas/frame.html EMÜ mustikaprojekt

Metsamarjadeks loetakse jõhvikat, mustikat, pohla, soomurakat. Istandikke on rajatud kahest esimesest ja neil on ka soovitussordid.

1. Botaaniline kuuluvus ja kultuuristamine

Kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonda kuuluvad jõhvikas ja mustikas vajavad teistest marjakultuuridest happelisemat kasvukohta. Meie istandikes kasvatatakse kohalikke jõhvikasorte ja Põhja-Ameerika mustikaliike ning neist saadud liikidevahelisi sorte. Kultuurmustikal on erinevalt Euroopas levinud harilikust mustikast (V. myrtillus) valge viljaliha.

Kultuur	Jõhvikas	Mustikas
Perekond	Oxycoccus	Vaccinium
Taimed	igihaljad	heitlehised
Eestis kultiveeri-takse	hariliku jõhvika (O. palustris) sorte	liikidest V.angustifolium, V.corymbosum, (V.uliginosum) saadud hübriidsorte ja ahtalehise mustika seemikuid
Taimede iseärasused	roomavate vartega kääbuspõõsad	Sortidel põõsad 50-100 cm kõrged, marjad 1-5 g, sisaldavad harilikust mustikast (V.myrtillus) rohkem suhkrut ja C-vitamiini
Kultuurista-mine	1967 – Nigula LKA (Henn ja Juta Vilbaste) 1969 – esimene istandik Eestis.	liikidevahelised sordid: Minnesota USA: ´Northblue´ (1983), ´Northcountry´ Soomes: ´Aron´, ´Arne´, ´Hele´, ´Tumma´
Kultiveeri-takse mujal	suureviljaline jõhvikas (O.macrocarpus) USA-s, Lääne-Euroopas. Sortide kollektsioon Salaspilsi Botaanikaaias Lätis	ahtalehine mustikas (V.angustifolium) Kanadas. Istandik kujundatakse pärast metsa lageraiet. Eestis istandikes seemikud.	kännasmustikas (V.corymbosum) USA-s, Lõuna-Euroopas, Austraalias. Sorte Salaspilsi Bot.aias Lätis
Kultuurista-mise algus	1810 – Massachusetts (USA) 1860 - Saksamaa	1870 – Nova Scotia (Kanada)
Taimede iseärasused	Marjad suuremad kui harilikul jõhvikal. Pikapäevatingimustes viljub kehvalt. Marjad valmivad liiga hilja.	Kääbuspõõsad 20-30 cm kõrged, isesteriilsed, marjad kuni 1 g valge viljalihaga, valmivad üheaegselt.	Põõsad 1-3 m kõrged, külmaõrnad, marjad kuni 10 g valge viljalihaga

2. Metsamarjakasvatajaid Eestis

Henn† ja Juta Vilbaste – Jõhvika sordiaretajad Nigula Looduskaitsealal.
Enn Vilbaste – Nigula Looduskaitseala direktor. Eesti jõhvikasortide kollektsioon, vanimad katsepeenrad. (Tel 449 1664)
Toomas Jaadla – Marjasoo talu Tartumaal, Rannu vallas. Vanimad jõhvika- ja ahtalehise mustika istandikud ammendatud turbakarjäärides; jõhvika ja mustika istikukasvatus; mustika sordiaretus. (Tel 745 4538) http://mustika.kolhoos.ee/
Are Roosvald† – Metsa talu Tartumaal, Kambja vallas, Reolasoo külas. Mustika-, pohla- ja mesimuraka katseistandikud mineraalmaal; mustika istikukasvatus. (Tel 7346350) http://www.eau.ee/~agt/mustikas/frame.html > Mustikaprojektis osalejad
Tõnu Oks – Marjamaa talu Tartumaal (Vana-Kuuste lähedal) http://www.marjamaatalu.ee/marjandus/? . Mustikate tootmine ja kokkuost.
Kadri Karp (Tel 7313514) ja Marge Starast – Eesti Maaülikooli õppejõud. Katsed mustika ja mesimurakaga. Mustikaprojekt (ahtalehise mustika agrotehnika ja sordiaretus) http://www.eau.ee/%7Eagt/mustikas/frame.html , milles osalesid mitmed katsetalud .
Taimi Paal (Tel 7313171) – Eesti Maaülikooli õppejõud. Katsed pohlaga ja mustikaga.

3. Taimede ehitus ja fenoloogia

	Harilik jõhvikas	Liikidevahelised mustikasordid
Eluvorm	igihaljas roomavate vartega kääbuspõõsas	heitlehine madal põõsas
Vegetatiivne paljunemine	varred juurduvad	maa-sisesed võsundid
Õied	nelja kroonlehega	liitunud viie tipmega õiekroon
Õitsemisaeg	juuni	mai 3 – juuni 1
Marjad	punased	sinised
Marjade valmimine	aug 3 – sept. 3	juuli 3 – aug. 2
Valgusnõudlus	suur	suur
Vajalik pH	< 4,5	4,5 – 5,5
Nõudlus toitainete suhtes	väike	väike

4. Sordid

4.1. Jõhvikas (PO10:6.13)

Nigula looduskaitsealal looduslike kloonide valiku teel aretatud sordid. Suurtootmiseks sobivamad 'Maima' ja 'Virussaare', millised taluvad paremini kevadpäikest. Koduaedadele 'Kuresoo', 'Nigula', 'Tartu'.

4.2. Mustikas (PO10:6.14)

Ameerika liikide ristamisel saadud sordid. Seni enam levinud 'Northblue'.

5. Sordiistikud

	Jõhvikad	Mustikad
Paljundusviis	Pistikud kilerullides	Haljaspistikud, mikropaljundus
Paljundusaeg	Mai 1	Juuni 2
Ajakulu istiku saamiseni	1 aasta	2 aastat

6. Metsamarjade kasvatusviisid

Aedades turbapeenardel. Kuni 50 cm süvend täita tükkturbaga. Kaetakse freesturbaga, millesse segatakse väetised (Vilbaste,1990,lk.18).
Ammendatud turbakarjäärides (Marjasoo talus).
Mineraalmaal (Metsa ja Marjamaa talus). Enamasti täidetakse reakohtadesse aetud vaod neutraliseerimata peenestatud turbaga, mis kaetakse kilemultšiga ja millesse istutatakse mustikaistikud. Reavahed multšitakse saepuruga või koorepuruga.

	Harilik jõhvikas	Hübriidmustikas
Istutusaeg	Mai 1-2
Vahekaugused m	0,30 x 0,30	0,6-1,0 x 1,5-2,5
Taimede asetus	tihe	tihendatud ridaasetus
Saagiaastad või algusaasta	5.aasta	3.-40. aasta
Väetamine	Kevadel kloorivaba, vähese N-sisaldusega kompleksväetis lahustada kastmisvees
Muud hooldusvõtted	Varjutamine kevadpäikese eest; multšimine turbapuruga.	Lausnoorendus (niitmine või põletamine) pärast 2. saagiaastat – eriti ahtalehise mustika istandikes.

20.01.2005

Viimati muudetud 10.11.2011

Pildid Nigula Looduskaitseala kodulehelt (Kuidas kirjutada sordinimi?)

	"Kuresoo" - Varavalmiv tumepunane piklikkuhikjas, läikiv suur mari. Meenutab kirssi. Marja keskmine kaal on 1,87 grammi. Valmib augusti lõpul, 1 m² suurim saak (1989. a.) on 2,85 kg ehk 4,7 liitrit.
	"Nigula" - Piklik, ühtlaselt värvunud, läikivpunane, suur mari. Maitse ja mahla värvus kõikidest teistest sortidest parem. Marja keskmine kaal 1,16 grammi. Keskvalmiv, septembri esimesel nädalal. 1 m² maksimumsaak (1991. a.) 2,96 kg ehk 4,9 liitrit.
	"Soontagana" - Lapik, veidi lühipirnjas, lillakaspunane, tugeva vahakirmega, ebaühtlaselt värvunud suur mari. Hilisvalmiv (septembri keskpaik). Marja keskmine kaal 1,25 grammi. Suurim saak (1991. a.) ruutmeetrilt 3 kg ehk 5 liitrit.
	"Maima" - Piklik, veidi pirnjas, helepunane mari. Marja keskmine kaal 1,15 grammi. Keskvalmiv. Maksimumsaak 1991.aastal 2,6 kg/² ehk 4,3 l/m².
	"Virussaare" - Ümmargune, veidi lapik, roosakaspunane ebaühtlaselt värvunud mari. Marja keskmine kaal 1,1 grammi. Kobaras rohkem marju kui teistel sortidel, osa marju väiksamad. Hilisvalmiv. Maksimumsaak 1 m² -lt 3,1 kg ehk 5,1 liitrit.
	"Tartu" - ümarpirnjas, tumepunane, suur tugeva vahakirmega mari. Hea säilivus. Marja keskmine kaal 2,16 grammi. Tugev vahakirme tagab hea säilivuse.